Pärnu Spordikooli tutvustus

Spordikool asutati 1945. aastal. Tööd alustati 1946. aastal kolme osakonnaga (korvpall, võrkpall ja kergejõustik).

Pärnu Spordikool töötab Pärnu Linnavalitsuse valitsemisalas kohaliku omavalitsuse asutusena, (registrikood 75000383).

Spordikooli põhitegevused

Pärnu Spordikooli õpilased on olnud

Moonika Aava – seitsmekordne Eesti meister ja rekordiomanik odaviskes,

Gerd Kanter – olümpiavõitja, Euroopa sisemeister ja MM hõbe/pronks kettaheites.

Aastast 2009 on koolinoorte maailmameister kõrgushüppes Eleriin Haas ja Euroopa noorte U20 meistrikarika võitnud spordikool/Altiuse võistkond.

Treener Helju Suti õpilased on viimase viieteistkümne aasta jooksul toonud vabariiklikelt noortevõistlustelt üle viiekümne karika. Spordikooli õpilased Anna-Liisa Sutt ja Airi Kasela on olnud Pärnu naiskonna koosseisus üheaegselt Eesti täiskasvanute meistrid ja karikavõitjad. Julija Mõnnakmäe on vabariigi parim noor sidemängija ning stažeerib aasta Rootsi klubivõistkonnas.

Spordibaasid - õpikeskkond

Spordikool on läbi aegade kasutanud Pühavaimu 19 võimlat, nüüd on peamiseks baasiks Pärnu Spordihall.

Kergejõustiklased kasutavad Pärnu Rannastaadionit ja Pärnu Spordikooli Kergejõustikuhalli.

Sõudjad ja aerutajad kasutavad Pärnu Sõudekeskus Kalev ja Pärnu Sõudeklubi sõudebaase.

Samuti kasutame Kesklinna Koolide Võimlat.

Lauatennise osakonnale on oma ruume treeningtööks võimaldanud lauatenniseklubi ”Vint-90”.

Male osakond tegutseb Pärnu Spordihallis.

Ujumise osakond tegutseb Raja Ujulas.

Pärnu Linna Spordikool on spordihuvilistele lastele ja noortele avatud huvialakool,
mis järjepideva ja mitmekülgse tegevusega:

Pärnu Spordikooli ajaloost

Spordikooli kavandati Pärnu linna juba aastal 1940. Eeltööna toimusid spordialasid tutvustavad kursused korvpallis, poksis ja maadluses. Maadlust viis läbi Kristjan Palusalu.

Spordikooli avamise dokumendid vormistati 1945. a. juunis. Praktilist tööd alustati siiski alles 1946. a. suvel. Spordikool määrati haridusosakonna alluvusse Laste- ja Noorte Spordikoolina. Kooli on kolm korda ümber nimetatud: 1954. a. Pärnu Noorte Spordikooliks ja 1996. a. Pärnu Linna Spordikooliks, alates aastast 2015 Pärnu Spordikooliks.

Tööd alustati kolme osakonnaga, millest kergejõustik ja korvpall on vaheaegadeta püsinud tänaseni. Alates aastast 1951 lisandus püsialana võrkpall, male – 1975, 1991 – ujumine ja lauatennis, 2009 – orienteerumine ja veebruarist 2010 – sulgpall ning sõudmine/aerutamine. Keskmine õpilaste arv viimasel kahekümnel aastal on olnud ca 600, nüüd läheneb 1000-le. Spordiklubide ja spordialaliitude tegevuse seadustamisega pidid osa spordikooli osakondasid leidma endale klubilise väljundi osalemaks vabariiklikel tiitlivõistlustel. Tänaseks on spordikooli ujujad samuti ka klubi „Uca” liikmed, kergejõustiklased on klubides „Altius” ja SS „Kalev”, lauatennisistid „Vint-90”-s.

Läbi aegade on spordikoolis tegutsenud veel akrobaatika ja sportliku võimlemise, ilu- ja kiiruisutamise, maadluse ja vehklemise osakonnad.

Samas on male ja sulgpall ühe treeneri osakonnad ega suuda arendada tegevust suurema haaratusega. Spordikoolil on vedanud töökate, oma eriala armastavate ja treeneritööd hästi tundvate pedagoogidega, kellest Johannes Noormägi (nüüdseks treeneritöö lõpetanud) ja Ando Palginõmm on spordikoolis töötanud üle viiekümne aasta; Maret Link nelikümmend aastat. Kõik nad on teenelised treenerid ja eri aegadel mitmeid kordi olnud vabariigis aasta parimad noortetreenerid. Vähema arvu aastatega on märkimisväärse panuse Pärnu spordi ja spordikooli heaks andnud sõudetreener Reet Palm, võrkpallitreener Helju Sutt, kergejõustikutreener Eva Kuningas, ujumistreenerid Marika ja Artur Tikkerbär ning Eve Leppik ja mitmed noorema põlvkonna treenerid (Romet Mihkels jt.), kelle paremad ajad on alles tulemas. Uusi osakondi ja nende treenereid tutvustame vastava osakonna veebileheküljel.

Pikki aastaid oli spordikooli põhiliseks treeningpaigaks spordikooli ainuke võimla Pühavaimu 19. Lahkelt võimaldasid oma ruume kasutada 7 Pärnu kooli ja asutused REV, KEK, MEK ja Kurtide Ühing üürivõimlatena. Tänaseks on treeningpaikade mured lahendatud, v.a. ujumisel, ning linna kolm uut spordibaasi võimaldavad katta spordikooli vajadused tasuta.